Meie reis Austraaliasse algas novembri lõpus sellega, et sõitsime kõigepealt Soome, kust järgmisel päeval läks lend Pariisi. Sel ajal oli Pariisis just nädal varem olnud terrorirünnakud ja plahvatused, mistõttu oli sinna lennu pärast meel ärevil. Kõik aga sujus ladusalt ning kuna terminali alalt väljuma ei pidanud, siis ei täheldanud ka eriti suurt turvakontrolli Pariisi lennujaamas. Edasi sõitsime Hiina poole, kus vahemaandumine oli Hong Kongis. Mõte, et ehk jõuab lennujaamast kaugemale aga jäigi mõtteks, sest 8 tunnine ooteaeg möödus enamasti lennujaamas magades ja õigete lennuväravate otsimisega.
Siiski on väike mälestus Hong Kongist :)
Pikad lennud olid mõnusad (niivõrd kuivõrd): iga reisija ees oli ekraan, millest sai valida erinevate filmide, mängude, muusika jms vahel, süüa ja juua sai ka küllaga (siiski liigselt süüa ei tasunud pideva istumise pärast ja seetõttu, et turbulentsist oli mul vahepeal süda paha). Hong Kongist läks meie lend Brisbane'i, kus oli meie vastu tulnud tuttav, kelle pool Surfers Paradise'is ka esimese öö olime.
Surfers Paradise on linn Gold Coastil Vaikse ookeani ääres. Tegemist on turismipiirkonnaga ning siin on hoolimata aastaajast muu Austraaliaga võrreldes peaaegu alati soe. Meie saabumise ajal oli Austraalias algamas suvi (algab 1.detsembril) ning turmismihooaega hoogu kogumas.
Ega päris täpselt veel aru ei saanud, kuhu me olime tulnud ja et see on natuke pikem reis kui nädala-paarine puhkus soojal maal. Ilm oli soe ja esimesel päeval saime kohe ka ookeanis vee ära proovida. Tulles novembrikuisest siis veel vihmasest ja jahedast Eestist sooja, siis oli tõesti mõnus päikest ja merd nautida.
Muidugi on Austraalia teada-tuntud igasuguste putukate ja mürgiste loomade poolest. Pean siiski ütlema, et linnapiirkondades väga kedagi kartma ei pea ning elada on selles osas suhteliselt rahulik. Siiski esimesena üllatasid meid linnas lendavad nahkhiired, kes on vähemalt 5 korda suuremad kui Eestis, nii umbes suure kajaka suurused. Samuti on linnas lendamas võimalik näha väikseid papakoisid.
Esimese, minu jaoks ekstreemse elamuse pakkusid 5-6 cm prussakad, keda kohtasime esimesel õhtul nädalaks renditud apartmendis. Praegu ütlen, et eesti prussakad on ikka mini-minid nende kõrval. Õnneks sai need edukalt oma elamisets välja toimetatud. Prussakatega harjub ära, sest neid kohtab vahel ka tänaval ja seal nad nii hullud polegi. Peaasi, et peale ei astuks.
Levinud loomad, keda võib ka linnas kohata, on water dragonid, kes iseenesest ohtulikud pole, kuigi räägitakse, et nad tahavad vahepeal inimeste peale ronida.
Peale esimest nädalat apartmendis leidsime väga sujuvalt endale püsiva elamise. Meil on jäänud ära need "rõõmud", mis kaasnevad telkimisega kuskile metsas või telkimisajal. Samas mine tea, võibolla oleme jäänud ilma väga tähtsast osast backpackeri elus :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar